Pliiglasuurid
Varaseim sõna plii mainimine tekstis toimus 1700 eKr Mesopotaamias, kus kiilkirjas glasuuriretsept oli kirja pandud savitahvlile. Sellest ajast pärinevaid glasuurileide ei teata, küll on aga leitud pliid sisaldavat klaasi Ninivest, aastast 1400 eKr. Pliid sisaldava glasuuriga on tõenäoliselt kaetud osa aastast 575 eKr pärineva Ishtari värava ja Lõvide defilee tellistest. Eriti populaarseks muutusid pliiglasuurid aga Vana-Rooma ajal alates 1. sajandist eKr ja säilitasid oma populaarsuse kuni XX sajandini nii Euroopas kui Lähis-Idas.
Hiinas hakati pliiglasuuriga esemeid valmistama 3. sajandil eKr (umbes samal ajal kui pliiklaasi), kuid laialdasemalt levisid pliiglasuurid alles 1. sajandil eKr kuni Han dünastia lõpuni 220 pKr. Pärast seda kaotasid nad populaarsuse ja pälvisid suurema tähelepanu alles Tang dünastia ajal suhteliselt lühikeseks perioodiks – keisrinna Wu valitsemise ajal (690-740 pKr) ja edasi kuni 75 aasta jooksul. Valmistati eranditult sakraalotstarbelisi esemeid, millede eeskujudeks olid naabrite (India, Pärsia jt Kesk-Aasia riigid) originaalis teistest materjalidest (kivi, puit, pronks, kuld jne) valmistatud esemed. Heleda savitaustaga esemed olid sagedamini kaunistatud merevaigukollase ja rohelise glasuuriga, kuid lisaks esines ka sinist, pruuni, musta, türkiisi jm värvi glasuuri.
Varaseim sõna plii mainimine tekstis toimus 1700 eKr Mesopotaamias, kus kiilkirjas glasuuriretsept oli kirja pandud savitahvlile. Sellest ajast pärinevaid glasuurileide ei teata, küll on aga leitud pliid sisaldavat klaasi Ninivest, aastast 1400 eKr. Pliid sisaldava glasuuriga on tõenäoliselt kaetud osa aastast 575 eKr pärineva Ishtari värava ja Lõvide defilee tellistest. Eriti populaarseks muutusid pliiglasuurid aga Vana-Rooma ajal alates 1. sajandist eKr ja säilitasid oma populaarsuse kuni XX sajandini nii Euroopas kui Lähis-Idas.
Hiinas hakati pliiglasuuriga esemeid valmistama 3. sajandil eKr (umbes samal ajal kui pliiklaasi), kuid laialdasemalt levisid pliiglasuurid alles 1. sajandil eKr kuni Han dünastia lõpuni 220 pKr. Pärast seda kaotasid nad populaarsuse ja pälvisid suurema tähelepanu alles Tang dünastia ajal suhteliselt lühikeseks perioodiks – keisrinna Wu valitsemise ajal (690-740 pKr) ja edasi kuni 75 aasta jooksul. Valmistati eranditult sakraalotstarbelisi esemeid, millede eeskujudeks olid naabrite (India, Pärsia jt Kesk-Aasia riigid) originaalis teistest materjalidest (kivi, puit, pronks, kuld jne) valmistatud esemed. Heleda savitaustaga esemed olid sagedamini kaunistatud merevaigukollase ja rohelise glasuuriga, kuid lisaks esines ka sinist, pruuni, musta, türkiisi jm värvi glasuuri.
Kõik Hiina ja Vana-Rooma aegsed pliiglasuurid sisaldasid keskmiselt 45-60% pliioksiidi. Ülejäänu oli peamiselt saviaine või liiv. Leeliste sisaldus oli enamasti alla 2%. Suure pliisisaldusega glasuuri põletustemperatuur võis olla 650-1000 °C, kuid enamasti 950-1000 °C. Mida kõrgemalt põletati, seda voolavam tulemus saadi.
Et pliioksiid sulab nii madalalt, oli ta ulatuslikult kasutuses Euroopa madalkuumuskeraamikas kuni ei teatud tema mürgisuse kohta. Peamiselt 20. sajandil hakati madalkuumuses pliioksiidi asemel kasutama boori ühendeid, peamiselt booraksit (Na2O.2B2O3.4H2O). Kuna booraks on vees lahustuv, on soovitav kasutada teda fritituna.
Et pliioksiid sulab nii madalalt, oli ta ulatuslikult kasutuses Euroopa madalkuumuskeraamikas kuni ei teatud tema mürgisuse kohta. Peamiselt 20. sajandil hakati madalkuumuses pliioksiidi asemel kasutama boori ühendeid, peamiselt booraksit (Na2O.2B2O3.4H2O). Kuna booraks on vees lahustuv, on soovitav kasutada teda fritituna.
Glasuur, mille AINUS sulandaja on plii ja mis on korralikult põletatud, ei pruugi leostuvustestil sugugi läbi kukkuda. Eriti kui kasutatakse pliifritti, just pliibisilikaati, sulab plii glasuurikomponentidega paremini ja ühtlasemalt kokku ning glasuur tuleb stabiilsem. Ka põletuse ajal lendub siis pliid vähem.
NB! Pliiglasuur ei ole toidunõu glasuur ja tema püsivusele ei tasu ilma katsetamata lootma jääda.
Tuleb meeles pidada et pliiglasuuri muudavad ebastabiilseks eelkõige vaseühendid nii glasuuri sees kui ka allolevas angoobis või savis. Võib mõjuda isegi pliiglasuuriga esemega samas põletuses olevad teised esemed, mis kaetud vaske sisaldava glasuuriga.
Kuigi pliiglasuure kasutatakse tarbekeraamikat valmistades tänapäeval Lääne-Euroopas vähe, siis plii kui sulandaja kuulub väga paljude värvipigmentide koostisse. Samuti on paljud pliiglasuurid väga efektse välimusega ja sobilikud kunstkeraamika dekoreerimiseks.
NB! Pliiglasuur ei ole toidunõu glasuur ja tema püsivusele ei tasu ilma katsetamata lootma jääda.
Tuleb meeles pidada et pliiglasuuri muudavad ebastabiilseks eelkõige vaseühendid nii glasuuri sees kui ka allolevas angoobis või savis. Võib mõjuda isegi pliiglasuuriga esemega samas põletuses olevad teised esemed, mis kaetud vaske sisaldava glasuuriga.
Kuigi pliiglasuure kasutatakse tarbekeraamikat valmistades tänapäeval Lääne-Euroopas vähe, siis plii kui sulandaja kuulub väga paljude värvipigmentide koostisse. Samuti on paljud pliiglasuurid väga efektse välimusega ja sobilikud kunstkeraamika dekoreerimiseks.